EfTEN Real Estate Fund
Viljar Arakas: börsile minekuga muutub pelgalt vorm, kuid sisu jääb
Alternatiivse investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III AS esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsil põhinimekirjas saab olema 1. detsember 2017. Tegu on kolmanda uue tulijaga börsi põhinimekirjas viimase 10 aasta jooksul
Fondi IPO, mille laeks seadis fondivalitseja 3,5 miljonit eurot, lõppes 10. novembril 2017 ja märgiti üle 5,7-kordselt. Rahalises mahus laekus märkimiskorraldusi 21 miljoni euro eest. Fondi investorite arv suurenes emissiooniga 300’lt kuni 2000’ni.
EfTEN Real Estate Fund III AS’i juhatuse liikme Viljar Arakase sõnul on ettevõttele kahtlemata suur au ja meeskonna suure töö tunnustus saada noteeritud Nasdaq Balti põhinimekirjas. “Tänan siiralt usalduse eest kõiki investoreid, aga eriti just esimest 300 aktsionäri, kes on fondi algusajast uskunud,” lisas Arakas, kinnitades, et fondi noteerimisega muutub küll vorm, kuid sisu, millesse investorid on panustanud, jääb.
Vaadates tulevikku ja kommenteerides fondi investeerimisstrateegiat on Arakase sõnul kindel, et täna viie aasta pärast fondi varade koosseis ei saa olema samasugune, kuid täpseid ennustusi teha on keeruline. “Võin vaid kinnitada, et fondi strateegia püsib muutumatuna ja fondivalitseja, EfTEN Capital AS, ei asuta kunagi konkureeriva äristrateegiaga fondi,” lisas ta.
“Jätkame oportunistliku ja väärtust lisava strateegia viljelemist, otsides kõrgema tootlusega väiksemaid objekte, ei pelga arendamist ning vaatame ka väljapoole pealinnu. Teeme kindlasti uusi investeeringuid ka edaspidi ega välista samas ka müüke, kui pakkumine on atraktiivne,” ütles Arakas.
EfTEN Real Estate Fund III AS’i IPO on Arakase sõnul börsi ajaloo odavaim, moodustades pelgalt 0,14% fondi omakapitalist ehk 63 000 eurot, millest 75% võib pidada emissiooni vältimatuteks baaskuludeks. “Oleme alati pidanud oluliseks madalaid kulutusi, mistõttu otsustasime ka emissiooni ise korraldada,” lisas Arakas.
“Me ei kasuta IPO’de puhul tavaks olevat aktsiahinna stabiliseerimise mehhanismi, mis kaitseb aktsia hinda langemast alla emissiooni hinna,” lisas Arakas, selgitades, et fond on nii otsustanud, kuna usub, et tänased aktsionärid ei ole huvitatud investeeringust väljuma, kui hind on alla puhasväärtuse ehk 14 eurot aktsia kohta. Kindlust lisab Arakase sõnul fakt, et seni on järelturul toimunud vaid üksikud tehingud ja nii IPO kui ka kevadel vaid senistele investoritele suunatud pakkumine märgiti kordades üle.
Kuigi pakkumine ja emissioon viidi läbi vaid Eestis, saab noteerimise järgselt aktsiatega kaubelda ka teistest riikidest nagu Balti põhinimekirja aktsiatele kohane. Peale noteerimist muutub fond tähtajatuks.
Emissiooniga kaasatud kapital suunatakse töös olevate investeeringute valmis ehitamiseks vastavalt fondi investeerimispoliitikale ning kavandatava Tähesaju Hortese arenduseks. Lisaks avatakse 14. detsembril külastajatele uus Laagri Selver.
Fondi investeeringud Balti riikides on Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus, Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja ja Laisves 3 büroohoone, DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas, Laagris asuv Hortese aianduskeskus, uus Laagri Selveri arendus ning kavandatav Tähesaju Hortese arendus.
Fondi varade maht on seisuga 30. september 2017 kokku 91,1 miljonit. Ülekaalukalt suurim fondi investeering on Leedus Šiauliais asuv esinduslik Saules Miestase ostukeskus, väärtusega 31,1 miljonit eurot seisuga 30. september 2017 ehk umbes kolmandik fondi varade mahust. Fondi kinnisvarainvesteeringute puhastootlus ilma pangavõimenduseta on 7,7 protsenti ning investeerimisportfelli brutotootlus üüritulu baasilt on 9,1 protsenti.
Fond maksab dividendideks 80 protsenti iga-aastasest vabast rahavoost ning oodatav iga-aastane dividendimäär on fondi dividendipoliitika kohaselt 4 – 8 protsenti aastas. Aktsia hind on kasvanud 2015. aasta esmasemissiooni nominaalhinnaga (10 eurot aktsia kohta) võrreldes 14 euroni, mis vastab fondi puhasväärtusele aktsia kohta seisuga 30. september 2017.