Blogi
5 punkti kuidas raha hind on mõjutanud finantsturge
Raha hind: pea kümme aastat elas suur osa maailmast olukorras, kus raha laenamise hind oli väga madal või puudus see sootuks – intressimäärad olid nullilähedased või koguni negatiivsed. Selle põhjuseks oli keskpankade enneolematult mastaapne sekkumine finantsturgudele, kus baasintresside langetamise ja rahatrükiga püüti ergutada laenamist ning pärssida säästmist (raha pangakontol hoidmist).
Raha hinna mõju finantsturgudele: nullilähedased või negatiivsed intressimäärad avaldasid mõju finantsturu sisuliselt kõikidele osadele. Investorid vahetasid madalama riskiga investeeringuid järjest kõrgema riskiga investeeringute vastu. Piltlikult öeldes, need, kes varem investeerisid võlakirjadesse, suundusid nüüd natuke kõrgema riskiga kinnisvaraturgudele, n.n dividendi aktsiatesse, jms. Need, kes varem investeerisid aktsiaturgudele, vaatasid nüüd alustavate ettevõtete ja krüptoraha poole. Selle kohta hakkas levima ütlus, et keskpankade tõusuvesi kergitas finantsturgude kõiki paate.
Suurima hüppe tegid finantsturgude kõige riskantsemad osad: näiteks kerkis bitcoini hind vaid mõne aastaga üle 20 korra, USA kahjumis tehnoloogiasektori ettevõtete aktsiaid koondav indeks ühe aastaga pea 5 korda, jne. Eelkõige oli sellel kaks põhjust: (i) kõige riskantsemate varade mahud on finantsturgude kontekstis üsna väikesed, mistõttu piisab nende hinna oluliseks liigutamiseks vaid väikesest mahust madalama riskiga investeeringute ümber vahetamisest; (ii) paljud investorid hindavad ettevõtteid tuleviku prognoositavat rahavoogu tänasesse väärtusesse ümber arvutades – mida madalam on intress, seda kiiremini kasvab nende ettevõtete väärtus, kus kasumit loodetakse teenida alles kauges tulevikus.
Lisaks tõi finantsvarade hindade kasv investeerimismaailma juurde uusi investoreid, kellest paljud pole kunagi aktsiaturgude kriisi kogenud. Uus investorkond eelistas üha enam kõige riskantsemaid investeerimisvõimalusi. Selle taustal pole üllatav, et ka Tallinna börsile tikkus üha enam ettevõtteid, mille tegevusajalugu oli väga lühike ning äri riskitase pankadest laenu saamiseks liiga kõrge.
Tõusuvesi taandub: kellele ootamatult ja kellele ootuspäraselt on viimaste kuude inflatsiooni kiirenemine nullintresside keskkonda lõpetamas. Suurematest keskpankadest on tänavusel aastal intresse tõstnud juba USA ja Inglismaa keskpangad. Kõik märgid näitavad, et õige pea läheb seda teed ka Euroopa Keskpank.
Kes ujub alasti?: kõlab ütlus, et tõusuvee taandudes selgub, kes ujub alasti ja kellel on riided seljas. Finantsturgude kontekstis tähendab see eelkõige seda, et intressimäärade ja inflatsiooni kiirenedes hakkavad investorid taas tähelepanu pöörama eelkõige lähitulevikus teenitavale rahavoole. Väidetavalt makstakse Ameerika Ühendriikides täna hoiuse eest kohati juba 3% suurust intressi. Sellises olukorras on vaid kauges tulevikus kasumi teenimise lootustele rajatud ettevõtmistesse investeerimine järjest kulukam. Nii pole üllatav, et varem kasvurekordeid teinud Bitcoini hind on langenud vaid poole aastaga 50% ning USA kahjumis tehnoloogiasektori ettevõtete aktsiaid koondav indeks aastaga pea 3 korda!
Ajalooliselt on kasvava inflatsiooni ja intressimäärade keskkonnas parimaid tootluse numbreid näidanud toorainete ja kinnisvara sektorid. Esimese puhul kaasneb nende omaniku jaoks toorainete hinnakasvuga kohe suurem rahavoog. Kinnisvara puhul on rendilepingud üldjuhul indekseeritud inflatsiooniga ning selle kiirenemisel suureneb ka investori poolt teenitav rahavoog.
Finantsturgudel kipub ajalugu end sageli kordama, vaid väga harva saab tõdeda, et „seekord on kõik teisiti“.